Etüülmerkaptaanil on väga iseloomulik ja tugev lõhn, mida sageli kirjeldatakse kui teravat lõhna, mis sarnaneb mädakapsa, mädamunade või küüslauguga. See lõhn on äärmiselt tugev ja ebameeldiv, inimese haistmismeelega kergesti tuvastatav isegi väga madalatel kontsentratsioonidel. See tugev lõhnaomadus muudab etaantiooli oluliseks mitmes valdkonnas.
Keemiliselt on etaantiool (keemiline valem C2H6S) väävliaatomeid sisaldav orgaaniline ühend. Väävliaatomite olemasolu on selle tugeva lõhna võtmetegur. Looduses on paljudel väävlit{4}}sisaldavatel ühenditel sarnane ebameeldiv lõhn, sest kui väävel moodustab keemilised sidemed, tekitab see sageli ebastabiilseid elektroonilisi struktuure, mis põhjustab muutusi molekulaarsetes vibratsioonides ja pöörlemisrežiimides. Need muutused avalduvad makroskoopiliselt lõhnana.
Etaantiooli tugeva lõhna tõttu kasutatakse seda tavaliselt gaasilekke hoiatusainena. Väikesed kogused etaantiooli lisatakse tavaliselt majapidamis- ja tööstusgaasivarustusse. Kui gaasileke tekib, levib etaantiooli lõhn kiiresti, hoiatades inimesi, et nad võtaksid õigeaegselt meetmeid võimaliku ohu vältimiseks. See pealekandmismeetod parandab oluliselt gaasi kasutamise ohutust ning vähendab gaasileketest põhjustatud tulekahjusid ja plahvatusi.
Lisaks gaasi hoiatusainena kasutamisele on etaantioolil laialdased rakendused ka orgaanilises sünteesis ja pestitsiidide tootmises. Orgaanilises sünteesis võib etaantiool olla oluline vaheühend, osaledes erinevates keemilistes reaktsioonides, et sünteesida spetsiifiliste funktsioonidega orgaanilisi ühendeid. Pestitsiidide tootmisel on teatud etaantiooli derivaatidel insektitsiidne ja fungitsiidne bioloogiline toime ning neid kasutatakse laialdaselt põllumajanduslike kahjurite tõrjeks.
